Eesti English Finnish
Referentsid

 

Türi Maxima / Klaasvaheseinad 2011
Keskkonnaministeerium / Klaaspiirded 2011
Tatari 9 kortermaja / Dushinurgad 2011
Vesilennukite Angaarid Meremuuseum / Klaasseinad, klaaspiirded, klaastambur 2011
Keila Gümnaasium 2 Etapp / Klaasvaheseinad 2011
TTÜ Vana Raamatukogu / Klaasvaheseinad 2011
Nanolabor / Klaasvarikatused 2011
Veskitammi Lasteaed / Klaaspiirded 2011
Vironia Keskus / Klaasvaheseinad 2011
Domus Kinnisvara / Klaasvaheseinad 2011
Tondi Ärihoone / Klaaspiirded 2011
Sanatoorium Tervis / Klaaspõrandad 2011
Pirita tee 26c kortermajad, Tallinn 2010
Pärli tee eramu, Viimsi 2010
City Plaza 5k, Tallinn 2010
Logika, Tallinn 2010
SNOB, Tallinn 2010
AB Standup OÜ, Tallinn 2010
Koopia Kolm, Tallinn 2010
TTÜ peakorpus, Tallinn 2010
Toomkooli 1, Tallinn 2010
Keila Gümnaasium, Keila 2010
Roostiku tn eramu, Tallinn 2010
Merc, Tallinn 2010
Giab Eesti OÜ, Tallinn 2010
Pierre Fabre, Tallinn 2010
Samsung, Tallinn 2010
Isoelast OÜ, Tallinn 2010
Compromis Inkasso, Tallinn 2010
City Plaza 12k, Tallinn 2010
M-Capital, Tallinn 2010
Lootuse pst eramu, Tallinn 2010
Võidu tn eramu, Tallinn 2010
Köleri tn Lounge, Tallinn 2010
Sõmeru Keskus, Sõmeru 2010
Mustakivi Keskus, Tallinn 2010
Käsmu eramu, Käsmu 2010
Enrgel Eesti, Tallinn 2010
AMD Büroo, Tallinn 2010
Kanada Saatkond, Tallinn 2010
Lindorff AS, Tallinn 2010
Kammeri Kool, Kammeri 2010
Biotap, Tallinn 2010
Kelvingi eramu, Tallinn 2010
Pirita tee eramu, Tallinn 2010
Biorobootika, Tallinn 2010
Terviseamet, Tallinn 2010
Heta ja Biin, Tallinn 2010
Lasita Slong, Tallinn 2010
DNV Eesti, Tallinn 2010
TTÜ Muuseum, Tallinn 2010
Nõmme eramu, Tallinn 2010
Hea tava, Tallinn 2010
Orion Pharma, Tallinn 2010
Kakumäe eramu, Tallinn 2010
Mustakivi Keskus, Tallinn 2010
Soovõha eramu, Tallinn 2010
Ülikooli 2, Tatru 2010
Kaitseväe LK, Tallinn 2010
Prime Partner, Tallinn 2010
Uptime Büroo, Tallinn 2010
Uusmuuga eramu, Muuga 2009
Nurme tee eramu, Tallinn 2009
Advokaadibüroo Sirel ja Seppik, Tallinn 2009
Rotermanni Jahuladu, Tallinn 2009
Meedia Ekspress, Tallinn 2009
EV Riigikantselei, Tallinn 2009
Jüri Eramu, Rae vald 2009
Tallinna Kaubamaja 2009
DnB Nord Pank, Tartu 2009
Reval IN, Tallinn 2009
Astra Export, Tallinn 2009
Pluss Arhitektid, Tallinn 2009
Tammsaare Ärikeskus, Tallinn 2009
Narva Selver, Narva 2009
DHL, Tallinn 2009
TTÜ Raamatukogu, Tallinn 2009
Paide Spordihoone, Paide 2009
Paide Ilusalong, Paide 2009
Merirahu eramu, Tallinn 2009
Regionaalhaigla, Tallinn 2009
Baltika Ärihoone, Tallinn 2009
Tallinna Loomaaed, Tallinn 2009
Kuninga tn korter, Tallinn 2009
Räime tn eramu, Tallinn 2009
Virtsu Sadam, Virtsu 2009
FrEst Consulting, Tallinn 2009
Vesiniidu eramu, Tallinn 2009
Mõisa tn Büroohoone, Tallinn 2009
Pristis AS, Tallinn 2009
Datel, Tallinn 2009
Tehnopolis 3, Tallinn 2009
TTÜ Muuseum, Tallinn 2009
Rovico, Tallinn 2009
Hansu tn korter, Tallinn 2009
Püünsi eramu, Tallinn 2009
A Varahaldus, Tallinn 2009
TTÜ Kohvik, Tallinn 2009
Anne tn korter, Tartu 2009
Vunder AS, Tallinn 2009
Delta Plaza, Tallinn 2009
Kohila SPA, Tallinn 2009
Kakumäe eramu, Tallinn 2009
Intrum Justitia, Tallinn 2009
Yoga Büroo, Tallinn 2009
Baltika Kvartal, Tallinn 2009
Põllu tn eramu, Tallinn 2009
Säina tn eramu, Tallinn 2009
Viimsi eramu, Tallinn 2009
Scala Biljard, Tallinn 2008
Scala Fitness, Tallinn 2008
Viieaia eramu, Muuga 2008
Uusmaa Galeriimaja, Rae vald 2008
Tabasalu eramu, Tallinn 2008
Seedrimänni eramu, Maardu 2008
Männiliiva eramu, Tallinn 2008
Männiku Ärihoone, Tallinn 2008
LHV, Tallinn 2008
Korter Kuldalas, Tallinn 2008
Rahvusvaheline Kool, Tallinn 2008
Korter Viimsis, Tallinn 2008
 



  

 
 
Uudised
 Uudised (6)Uudiste arhiiv
Search*
Uudised

Klaas

03/07/2008 00:44 Lisatud: Asko Berens; Allikas: Ehitusinfo
Rohkelt rakendusi leidnud klaas on vanimaid inimese kasutatud materjale. Vaatamata oma 4500 aastasele ajaloole, pole klaasi areng veel seiskunud ega selle mõistatused lahenenud. Klaas kui kunstlik materjal tekkis helmeste kujul umbes 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias. Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud, siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas “Pilkington Brothers Ltd“ Suurbritannias.
 
Klaas.jpg

Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt. Lisaks poleeritakse ja tasandatakse klaasi pinda kuumutades. Kuumpoleeritud klaasi pole vaja pärast jahtumist enam mehhaaniliselt poleerida. Klaasi peamised koostisained on struktuuri moodustavad oksiidid, lähteainete sulamistemperatuure alandavad räbustid, värvained , parandajad ja purustatud vanaklaas. Koostisained segatakse ja niisutatakse või granuleeritakse ning sulatatakse. Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 - 10 päeva jooksul. Looduslik klaas tekib, kui liiv vulkaanipurske, pikselöögi või meteoriidiplahvatuse ajal suures kuumuses sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks.

Klaas on küll habras aga tugev, kui ta pind on sile ületab tõmbetugevus mitmekordselt terase oma. Vähemgi pragu on aga saatuslik, selle levikut ei pidurda miski.
Nii ehitusel kui ka mujal on peamiselt kasutuses läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda, kriit või marmor  ja valge kvartsliiv . Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks.

Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. 

“Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida  - karastatud klaas või keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn. tulekindlatesse klaasides on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte.

Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel.Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse.


Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Elitec